IT proff....?
Kõrgkoolidiplomi roll (IT-)tööturul
Enamus on kuulnud, et käid ülikoolis ära saad paberi kätte ning parema töökoha. Kuid kas see on ikka nii? Rohkem mõeldes võib see täitsa nii olla, sest ikkagist näitab, et oled teatud oskused omandanud. See tõesti võib kasuks tulla töö otsimisel ning selle saamisel. Kuid samas isikul on olemas paber, kuid kas ta on omandanud kõik vajalikud teadmised. Võib olla ta lihtsalt tegi kõik ained ära ega keskendunud loengutes. Näiteks tuleb meelde üks lugu ühest äsja ülikooli lõpetanust. Nimelt sai ta tööle ja oli CV-sse märkinud, et oskab seadistada network switche ning eriala oli ka lõpetatud, kus tõesti oli läbitud aine, mille läbinu on omandanud need teadmised. Tuli töö juures ette, et oli vaja network switchi seadistada ning paluti tal seda teha. Kuid ta jäi haledalt vahele sellega, et tegelikult need teadmised puudusid ning kõrgkoolis oli selles aines nii-öelda magatud. Ta ei teadnud, et on vaja roll-over kaablit ja see sisestada konsooli porti, vaid kui oli lõpuks kaabli saanud tahtis seda toppida Ethernet porti. Edasi võib juba ise mõelda, mis temast sai.
(IT-)tööturul ikkagist võib pidada oluliseks kõrgkoolidiplomit, kui sellega kaasnevad ka omandatud teadmised ja algtõed, ilma nendeta on see paraku lihtsalt kütte materjal ja raisatud aeg. Lisaks veel ülemusel pole siis võimalik öelda sulle, et palka ei saa tõsta, sest pole kraadi käes.
Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi roll (IT-)tööturul
Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi omandanu on oma õpingute käigus keskendunud rohkem oma valdkonna praktilistele oskustele ehk otseselt valmistatakse tööks ette. Kindlasti on sellel oluline roll (IT-)tööturul, sest ikkagist kohe on õpitud tööks ning kogemus juba olemas, mis võib tagada kiiremini tööle saamise. Lisaks veel ei õpita nii kaua koolis ehk saab varem tööturule sammud seada.
Erialase kutsetunnistuse roll (IT-)tööturul
Erialased kutsetunnistustel on oluline roll (IT-)tööturul, sest need näitavad praktilist oskust ja pädevust konkreetse platvormi või tehnoloogiaga. Ikka on töökohtadele lisatud, et vajalik CCNA, A+, Security+ jne. Eriti hinnatud on veel need erialased kutsetunnistused, mis aeguvad (Red Hat), sest need ikkagist näitavad, et teadmised on olemas. See ei tähenda, et kui tunnistus ei aegu siis ka puuduvad teadmised. Aga näiteks on tunnistuse saamisest aastaid möödas ning pole enam tegelenud nii palju selle valdkonnaga siis võib kahelda isiku teadmistes, sest me oleme ikkagi inimesed ning unustame asju, kui mitte pidevalt tegeleda.
Nii, et ikkagi oleks kasulik omandada mõni erialane kutsetunnistus, et tööturul silma jääda ja ehk ka hõlpsamini tööle saada. Kuid liiga palju tunnistusi ei tohiks ka saada, sest kui puudub töökogemus aga nii-öelda sertifikaatide alusel oskad palju võib see tunduda kahtlane.
Millal eelistada ühte teisele?
Millist neist kolmest eelistada sõltub töökohast kuhu kandideeritakse ning ka karjääri eesmärkidest. Näiteks, kui töökoht nõuab laialdaselt algteadmisi IT-valdkonnas võiks valida klassikalise kõrgkoolidiplomi. Kui aga hoopis peamine eesmärk on praktika ja töökogemuse saamine varakult siis parem oleks rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom. Viimaseks erialane kutsetunnistus on hea täiendus, näiteks juba olemas olevale kõrgkoolidiplomile. Muidugi on see ka hea valik siis, kui tahetakse mingi teatud platvormi või tehnoloogia valdkonnas karjääri edendada
Allikad:
1 - https://taltech.ee/en/department-electrical-power-engineering-mechatronics-2
2 - https://www.tktk.ee/uudised/laane-viru-rakenduskorgkool-liidetakse-tallinna-tehnikakorgkooliga/
Comments
Post a Comment