Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus
Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood)
EULA ehk end-user license agreement on juriidiliselt siduv leping tarkvara arendaja ja kasutaja vahel. See võimaldab litsentsiandjal rohkem kontrollida tarkvara levitamist ja kasutamist. Üks EULA peamisi eeliseid on selle võime piirata tarkvara ebaseadusliku ja volitamata kasutamist. See võib takistada tarkvara kopeerimist ning väldib, et toodet edasi müüdaks. Lisaks on veel toote omanikul võimalik litsents tühistada. Kõik see on võimalik tänu lõpetamisklauslile, mille kohaselt on litsentsiandjal õigus litsentsid ja nendega seotud õigused peatada või lõpetada.(1)
EULA puudus on see, et tihti liiga pikad. Inimesed ei loe neid korralikult läbi ning selle tõttu nõustuvad lihtsalt lepingu tingimustega. Kuid võib juhtuda see, et tarkvara omanik on lepingusse midagi väikses kirjas pannud, mis on kasulik ainult talle (nii võib hiljem tekkida probleeme, kui näiteks rikutakse lepingut ilma, et ise teaks). Võib öelda, et EULA on kasulikum müüjale, kui lõppkasutajale, sest pole avatud koodi ning seda ei saa muuta ega edasi arendada, lisaks veel pead maksma selle eest.
GNU GPL (tugev copyleft)
GNU GPL on laialdaselt levinud litsents, mida kasutavad paljud avatud lähtekoodiga projektid. See tagab selle, et tarkvara on vaba, avatud lähtekoodiga, isegi siis ka, kui seda levitatakse ja muudetakse. Tänu sellele saab iga üks tarkvara edasi arendada. Lisaks veel nõudes, et kõik muudatused tuleb välja anda sama litsentsi alusel, aitab GPL tagada, et kõik tarkvara versioonid jäävad üksteisega ühilduvaks.(2)
GNU GPL puudus on see, et on keelatud avatud lähtekoodi eksklusiivne turustamine. Lisaks muutes koodi peab muretsema, et ega juriidilisi probleeme ei tekiks seoses selle litsentsiga.
BSD litsents (ilma copyleftita)
BSD litsents ehk Berkeley Source Distribution on väheste piirangutega litsents, mida kasutatakse avatud lähtekoodiga projektide levitamiseks. Järelikult on kasutajal võimalik ilma piiranguteta levitada, kasutada, muuta tarkvara ning ei nõua muudetud koodi avalikustamist.
Selle puudus on see, et võib tekitada segadust, kui kasutatakse koos mitme komponendiga, mis kasutavad teisi litsentse. Lisaks veel, et ei pea avalikustama muudetud koodi. See võib olla halb eriti projektitele, mis on mõeldud kogukonnaga tegemiseks. Näiteks keegi avastas hea nipi, kuidas projekt paremaks teha, mida keegi pole veel välja mõelnud, kuid ei raatsi jagada.
Millistes oludes võiks millist litsentsi kasutada?
Näiteks kui on soov hoida enda tarkvara vabana ja avatud lähtekoodiga, võib GNU GPL olla õige valik. Kui on hoopis tahe oma tarkvara levitada, kontrollida selle kasutamist ja kasumit teenida võib sobivam hoopiski olla EULA. Aga kui tarkvara levitamisel tahaks hoopis, et oleks peal minimaalsed piirangud siis on suurepärane valik BSD litsents.
allikad:
Comments
Post a Comment