E-ITSPEA blogi

Kõrgkoolidiplomi roll (IT-)tööturul Enamus on kuulnud, et käid ülikoolis ära saad paberi kätte ning parema töökoha. Kuid kas see on ikka nii? Rohkem mõeldes võib see täitsa nii olla, sest ikkagist näitab, et oled teatud oskused omandanud. See tõesti võib kasuks tulla töö otsimisel ning selle saamisel. Kuid samas isikul on olemas paber, kuid kas ta on omandanud kõik vajalikud teadmised. Võib olla ta lihtsalt tegi kõik ained ära ega keskendunud loengutes. Näiteks tuleb meelde üks lugu ühest äsja ülikooli lõpetanust. Nimelt sai ta tööle ja oli CV-sse märkinud, et oskab seadistada network switche ning eriala oli ka lõpetatud, kus tõesti oli läbitud aine, mille läbinu on omandanud need teadmised. Tuli töö juures ette, et oli vaja network switchi seadistada ning paluti tal seda teha. Kuid ta jäi haledalt vahele sellega, et tegelikult need teadmised puudusid ning kõrgkoolis oli selles aines nii-öelda magatud. Ta ei teadnud, et on vaja roll-over kaablit ja see sisestada konsooli porti, vaid ku

 Ä rivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) EULA ehk end-user license agreement on juriidiliselt siduv leping tarkvara arendaja ja kasutaja vahel. See võimaldab litsentsiandjal rohkem kontrollida tarkvara levitamist ja kasutamist. Üks EULA peamisi eeliseid on selle võime piirata tarkvara ebaseadusliku ja volitamata kasutamist. See võib takistada tarkvara kopeerimist ning väldib, et toodet edasi müüdaks. Lisaks on veel toote omanikul võimalik litsents tühistada.  Kõik see on võimalik tänu lõpetamisklauslile, mille kohaselt on litsentsiandjal õigus litsentsid ja nendega seotud õigused peatada või lõpetada. (1) EULA puudus on see, et tihti liiga pikad. Inimesed ei loe neid korralikult läbi ning selle tõttu nõustuvad lihtsalt lepingu tingimustega. Kuid võib juhtuda see, et tarkvara omanik on lepingusse midagi väikses kirjas pannud, mis on kasulik ainult talle (nii võib hiljem tekkida probleeme, kui näiteks rikutakse lepingut ilma, et ise teaks). Võib öelda, et EULA on kasulikum müüjal

  WIPO intellektuaalomandimudeli komponendid Kõige paremini toimiv WIPO intellektuaalomandimudeli komponent Kõikidest nendest komponentidest võib kõige paremini toimivaks pidada ärisaladust. Mõeldes välja midagi uut või hoopiski muutes paremaks toote või teenuse, mis juba eksisteerib, võime tahta hoida seda saladuses, eriti siis, kui see toob sisse tulu. Lisaks tekitab see toote ümber salapärasuse, mis võib veelgi antud toote müüki suurendada. Näiteks üks kuulsamaid ärisaladusi on Coca-Cola retsept, mis väidetavalt paberile kirjutatuna seifis eksisteerib. Kuigi firmale on hea hoida ärisaladusi, võib see takistada toote edasi arendamist. Tavaliselt leidub ikka keegi, kes tahaks toodet veel paremaks, maitsvamaks, huvitavamaks muuta. Näiteks leidub fanaatikuid, kes hea meelega tegelevad vaba tarkvara arendamisega. Kuid kahjuks või õnneks see on tarbijale ainult parem, mitte firmale, kes pikapeale võib hakata raha kaotama. (1) WIPO intellektuaalomandimudeli komponent mida tuleks muuta Täna

 Kaks V. Shea netiketikäsku üks, mida pead sama tähtsaks kui 1990-ndatel (või isegi tähtsamaks kui enne, uute aspektide lisandumise tõttu) Ole inimene (Remember the human) Tihtipeale võib netis suheldes ununeda, et teisel pool ekraani on lihast ja luust inimene, kellel on mõtted, tunded, tõekspidamised. Sellepärast ei tohiks unustada inimeseks jäämist. Virtuaalmaailma sukeldudes võime unustada päris elu ja suhtlemise normid, mis tegelikult kehtivad ka siin tehismaailmas. Liiga rolli sisse elades, näiteks mängus VRChat, võime muutuda loomaks. Mõelda ennast kellekski teiseks ja mängida rollimänge. Näiteks on inimesi, kes võtavad endale looma kujulise avatari ja teesklevatki loomaks olemist või ka neid, kes sõimavad kõiki teisi, kui teevad midagi valesti. Kuulates game chate mängudes Call of Duty, Rainbow Six Siege, on seal väga palju teismelisi, kes sõimavad üksteist selliste sõnadega, et mõnda pole kuulnudki. Kas see on siis normaalne käitumine, inimlik? Tihti ei julge need, kes teisi e

  Eesti infoühiskonna arengukava 2030 Eesti infoühiskonna arengukava 2030 plaanib viia Eesti digitaalse tuleviku uuele tasemele. Nii nagu äriplaanis on mõtekas teha SWOT-analüüs, võiks selle teha ka uue arengukava kohta. Tugevused: Digiühiskonna teadlikkus: Eesti on juba tuntud kui e-riik, kus on võimalik peaaegu kõik tehingud interneti teel teha. Näiteks ühes vähestest riikidest on Eestis e-hääletamised. Tugev IT-infrastruktuur: Riigil on arenenud digitaalne taristu ja sealhulgas e-teenuste platvormid. Innovatsioon: Eesti on olnud digitaalsete lahenduste eestvedaja ning selle arengukavaga peaks veel ja veel uusi lahendusi tekkima. Nõrkused: Digitaalse lõhe olemasolu: Mõned elanikkonnarühmad ei pruugi olla võrdselt kaasatud digiühiskonda ning selle arendamisse. Kuigi võib loota ehk järgmise 6 aasta jooksul muutub see. Küberohtude suurenemine: Digitaalse maailma kasvuga kaasnevad suuremad küber riskid. Võimalused: 5G levik: Kiired ja usaldusväärsed võrgukiirused võimaldavad uusi teenuse